Minu esimene tõeline emadepäev

Kuigi olen alles 10. kuud beebi-kategooria ema, olid minu ootused emadepäeva osas, nagu pidupäeval ikka, kõrgemad, kui reaalsus. Ilm oleks võinud soojem olla ja magada oleks pikemalt tahtnud. Lohutan end sellega, et ju need kuumad päevad on veel ees ja magamise ehk puhkepäevad samuti. Aga kingitused olid head, ilusad ja armsad - ainueksemplarist nahkkott ja Annemari 6. hammas.

Päev algas siiski teistmoodi, kui tavaliselt. Andres tõusis esimesena ja viis Annemari potile. Mina jäin veel tunnikeseks põõnama. Oleks veelgi maganud, aga kõva kisa äratas üles. Panin siis pudrupoti tulele ja hakkasime kõik koos Buratinot vaatama. Teemaks oli, kust lapsed tulevad? Vastused saadud, pugisime kõhud putru ja müslit peaaegu täis ning hakkasime end õue sättima, et vanaema ja tädi Katiga Nõmmele Sõõrikukohvikusse pannkooke ja sõõrikuid sööma minna. Mõeldud, tehtud. Teel kohvikusse ilmusid kui maa alt laulu saatel välja 2 nartsissikimpu, üks mulle, teine vanaemale. Ja kui sõrmeotsaga kinnist lillenuppu puutusid, hakkas see kohe silmnähtavalt avanema. Vot see oli vinge!

Päev lõppes rahulikult ja argiselt.

P.S. Järgmine pidupäev meie peres on 19. mail :-)