Käia või mitte käia?

Kindlasti käia. Nimelt täna läksin kodust välja vetsus käimata. Häda peaaegu polnudki, kuigi mõte oli, et võiks käia, aga nii ta jäi.

"Projekt" nägi ette pooleteisetunnise autosõidu, kolme vahepeatusega, kuid ilma ühegi WC võimaluseta, Annemari pardal. Pärast pooletunnist sõitu tundus edasi sõitmine võimatu. Hambad ristis, pedaal stabiilses asendis, sest iga liigutus nõudis tohutut pingutust ja ebamugavustunde suurenemist, jätkasin sõitu. Möödus tund ja mu mõtted käisid vaid ühte rada - kus on lähim WC? Selgus, et kodus. Koduni kannatan ikka ära. Uuh, auto pargitud, vaja vaid laps võtta ja viiendale tormata ning siis saabub rahulolu ... Aga ei, suutsin lapse turvarihmad lahti päästa, kui telefon helises. Kitsepiim. Pean 10 minuti pärast Nõmme teel olema. Nonii, mida teha? Kui ma lapsega üles lähen, vetsus käin ja tagasi alla tulen, on juba 10 minutit läinud, siis veel sinna sõitmine võtab sama palju või enam. Ei jõua. Panin siis lapse tagasi turvatooli, ise roomasin rooli taha. Esimese foorini jõudes põles fooris sinine, järgmises oranz ja edasi enam ei mäleta ...

Nüüd oleme õnnelikult kodus tagasi ja enam iialgi niimoodi välja ei lähe. Eriti veel koos lapsega.