Eile sain väikse shoki. Nimelt unustas mu kallis mees taas oma taskutelefoni koju. Omaalgatuslikult võtsin temale helistajate kõned vastu sõnumiga "Andrese telefon kuuleb." Õnneks helistajaid polnud palju ja kõik omad tuttavad, kuni ...
Telefon helises. Võõras number. Huvitav. Ei saanud kohe vastata, kuna rääkisin parajasti enda telefoniga. Nii, helistasin siis tagasi ja ütlesin, et "Tere, helistasite hetk tagasi Andrese telefonile. Kuidas saan aidata?" Vaikus. Siis kostis mingi ebaselge vastus, et "Mis asja? Andrese telefon? Miks Andres mulle paar päeva tagasi helistas?"
"Ei tea. Võibolla oli lihtsalt valeühendus. Aga kuidas Teie nimi on?"
"Mida? Kersti. Ja kes sa ise oled? Mingi Andrese tibi vä?"
"Kaugel sellest," ei tahtnud avameelitseda.
"Kus te elate?"
"Pole oluline."
"Kas idas või lõunas või läänes, noh?"
????? "Igal pool," ei osanud targemat öelda.
"Ha-haa, mingi nõme tibi ...." ja kõne lõpetati.
Vot nii. Et olen nõme tibi? Või oli tegemist ikkagi valeühendusega? Või on mul konkurente? Või oli paar päeva tagasi hoopis Annemari käsi mängus? Üks on kindel, edaspidi ma võõraste numbrite puhul sekretäri ei mängi.
laupäev, september 10, 2005
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
siukest asja ei oska mitte kommenteeridagi...
Postita kommentaar