Mis pagan meie perega lahti on? Reedel suutsin lisaks kõigele eelnenule meie kanderätiku ära kaotada. Ja veel kingitud rätiku.
Avastasin seda muidugi alles laupäeval, kui koristama hakkasin ja Annemari enda külge tahtsin siduda, ta ju kardab meil tolmuimejat, ja mida ei leidnud, oli Jakob. Täpsemalt siis mulle paar nädalat tagasi Looduspere poolt kingitud ilus punase-pruuni-mustriline 3-meetrine Didymose kanderätik. Silmapilkselt jäi koristamine katki, tekkis pigem kaos, sest otsisin kõikvõimalikud kohad läbi, et äkki on Annemari sellega mänginud ja ära peitnud või on see kuhugi kukkunud vms. Mida pole, on kanderätik. Oma mälusopis mäletasin, et kasutasin seda viimati reede lõuna paiku ja õuest tuppa tulle rippus ta mul koti peal, kott oli õla peal. Sealt enam ei mäleta, et oleks teda kasutanud või näinud. Keegi ei teadnud rätist midagi. Kuidas on see võimalik? Kõige tõenäolisem, et rätik kukkus trepikojas maha ja keegi leidis selle. Kui ta vaid teaks, kui väärtulik see rätik on, küsiks kindlasti korraliku vaevatasu!
Õnneks tuli mu kallis kaasa mulle appi ja küsitles peaaegu terve trepikoja inimesed läbi. Hea oli see, et kaks naabrit olid mingit punakat riideeset 4-5 korruse vahe peal maas näinud küll, aga üles polnud võtnud. Kurb oli aga see, et ainukesed, kellelt küsida ei saanud olid meie superparmotid, keda alguses polnud kodus ja kes pärast ei teinud lihtsalt ust lahti. Ja tõenäoliselt olidki nemad mu kulla-kalli rätikukese leidnud :(
Seejärel tegi Andres eesti-vene-keelse kuulutuse, et kui keegi leidis ..., toogu ... ja ootab vaevatasu ja pani selle parmottidele otse ukse peale. Ei miskit. Parmotte vaevatasu ei mõjutanud. Ohhh! Mu mõte keerles terve eilse õhtu ainult räti ja parmottide ümber. Kujutasin ette, mida nad sellega kõik teinud on ja kas ma ikka tahangi seda enam tagasi saada, kui see tõesti nende käes peaks olema.
Pühapäevahommikud on ühed tänuväärsed hommikud. Siis oled puhanud, no mõnikord ikka ja nii ka Andres. "Aga äkki leidis selle koristaja, sest märkasid, kui puhas trepikoda reede õhtul oli?", tuli ta uue mõttega lagedale. Ja ta leidiski minu kulla-kalli koristaja kabinetist põrandakaltsude seast, kortsus, kuid tervena :)
pühapäev, oktoober 23, 2005
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
Lõpp hea, kõik hea :)
Pinevust kuni lõpuni... Kristi, siin on märgata Agathe Christie mõjusid ;)
Aga mina leidsin veel ühe moraali :D mida ma ka varem olen tegelikult täheldanud - et ka kõige tõenäolisem süüdlane võib ühel päeval olla ilmsüütu ;)
Aga juhtub teil tõesti igasuguseid lugusid :D
Tore, et kõik ikka hästi lõppes. Mõtlesin just ükspäev, et ei olegi küsinud, kas kanderätt on välja ilmunud.
Postita kommentaar