Alles see oli, kui hiir, lõks saba küljes, mööda kööki vingudes ringi lasi ja issi meid Kiisu taksoga päästma kihutas. Teadaolevalt kardan ma kohutavalt hiiri ja muid närilisi. Täna siis kimbutas meid tundmatu hiir prügikastis üles-alla hüpates, sest sisse sai, aga välja mitte ja mulle külmavärinaid ihule tekitades.
Ahastuses olles helistasin isegi tädi Katile Mustamäe Linnaosavalitsusse, kuid kahjuks ei kvalifitseerunud meie emme-tütre tiim vanurite ja puudega inimeste hulka ning seetõttu ei saadud meid aidata. Tädi Kati helistas küll hiljem lõunal olles, et kuidas olukord on, et tuleb meid ikka päästma, kui väga vaja.
Ajutise lahendusena olin juba kasutusele võtnud varuprügikoti ja otsest vajadust abi järele enam polnud, sest statsionaarses prügikastis valitses kahtlane vaikus.
Õnneks on aeg nüüd nii kaugel, et päästemeeskond Issi peaks varsti saabuma. :-)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Selle eluka elupäevad on nüüd loetud. Hommikul oli hambad irevil ja koolnukangestusega lõksu vahel.
Postita kommentaar